Puhkus, aed ja kartulisüda

Puhkus ehk kodused tööpäevad on alanud. Vähemalt esialgu on rõhk seni ootel olnud töödel: kartulipõld, maasikavaod, lillepeenrad, kasvuhoone, akna pesu ja kappide koristus jne. See ei tähenda, et nüüd ülejäänud aastal väga laisk olen olnud, aga ikka on nii, et lükkad asju edasi ajale, mil aega rohkem on. Paari päevaga sai osa programmist täidetud.

Eks igal päeval juhtub midagi uut, või märkan midagi uut. Eilne nägin näiteks esimest korda oma aias ussi. Eks mul olid sellepeale väledad jalad ja umbrohtu täis käru jäigi mehele tühjendada :D

Traditsiooniliselt käin iga päev tiiru aias ja vaatan-ootan, mis on tärganud ja mis mitte. Kevadel mulda pandud liiliad on tärganud alles nüüd. Mõttes olin need maha kandnud. Nii kaua ei saa ju ometi ühest mugulast taim tärgata. Aga eks õienupuootus on nüüd seda suurem.

Siis tuli mõte lillepottidele uued ümbrised panna. Nimelt on meile tekkinud poolelioleva ehitustöö käigus terved ringid puukoori ja need passisid nagu valatult veranda lillepotte ehtima. Puukoortel on nüüd uus elu. Sel aastal on verandal kasvamas kartuusia nelk ja kartul. Minu meelest on kartul ka üsna dekoratiivne taim, kuid selle potti paneku põhjus on hoopis teine. Nimelt leidis meie pesapoju sügisel kartulivõtmise ajal südamekujulise kartuli. Mina olin loomulikult rõõmus, et tal on märkamisvõime olemas. Nii oli see kartul meil köögis puuviljavaagnal terve talve, kuni panin ta kevadel lillepotti. Nüüd ootame uusi südameid :D