Lihtsalt

Ei tea, miks see küll nii on: kui kuuled, et kellelgi, kellest hoolid sõnulseletamatult palju, võib olla miskit viga, siis käivitub kohe must stsenaarium. Kujutlusvõimel ikka ei ole piire ja mitte mingit halastust - mõttes korraldasin juba kõige hullemat. Õnneks oli meil kavas ammu planeeritud friendshiptrip ja õnneks oli mul nii palju mõistust, et ei jäänud koju konutama, vaid märkasin teistega kaasa minna ja olla. Nii ei jäänud pikalt aega kujutlusvõimet mustade mõtetega nuumata ja juba tuli teade, et pole hullu midagi. Thank god!

Lähenevast sügisest aga annavad märku koolis jagatavad õpikud, metsa seened ja peenardel olevad koristusküpsed viljad. Näiteks suvikõrvits, mida saab salaja pea iga toidu sisse toppida. Õnneks minu meespere pole mind oma petetud toiduga seenele saatnud. Hoopis mina saatsin nemad seenele, kuulasid kenasti sõna ja sain ühe suure ja teise väikese ämbrijagu seeni. Kuuseriisikaid. Talvised varud täienevad tasapisi ja minu kujutlusvõime toodetud masendus taandub samamoodi.