Hea on et
mälumärkmik mul abiks on, vastasel juhul unustaksin vist pea pooled käidud-nähtud kohad ja mõtted ära. Kui kiirelt lahmida siia ja sinna, siis lihtsalt ei jõua salvestuda kõik mõtted ja tunded ning ühtaegu ongi meelest läinud, et üldse olen käinud, mõelnud, teinud. Suuremad ja olulisemad käigud jäävad meelde muidugi igaveseks. Näiteks Kihnu saar on ise nii väike, et selle jõuab ka ühe päevaga risti-rästi läbi seigelda, kuid siiski piisavalt suur, et seal käimist vist küll keegi ära ei unusta. Mina ka loodetavasti mitte.
Sõbranna ja poisid ka, nii me ühel päeval Kihnu endale sihtkohaks seadsime. Virve sõidutas üle vee, sadamast laenasime jalgrattad ja tegime saarele tiiru peale. Saarel olles on kohe saare tunne ka peal. Sõita oli hästi mõnus: rattad heas korras, liiklus hõre, teed siledad ja nii need tunnid läksid. Käisme ühe suure kivi juures, siis muuseumis ja tuletorni juures. Söömas ka, Rock City oli päris tore söögikoht. Ülejäänud aja leotasime vees jalgu. Vingeim osa oli tagasisõit Virvega, need slaalomid, mis praam teeb ümber Manilaiu keerates on omaette atraktsioon, seda enam, et meil vedas ja saime istuma esimesse ritta.
 |
| Vaade liivarannale Rock City juurest |
 |
| Näputöö pood |
 |
| Muuseum |
 |
| Mälestusmärk tuhaks põlenud kultuurimajale |
 |
| Tuletorn |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar