Oli mõnusalt soe suvi. Igal hommikul sai ärgatud väikese kartusega, et äkki see soe saab otsa. Kurgid kasvasid mühinal ja purgid täitusid kurgi-küüslaugu salati ja marineeritud kurkidega. Pärast ühte suuremat kurgikorjamise aktsiooni tuli võtta sõit ette Pärnu poole, aeg oli juba tähtajast üle ka ja mingid väikesed märgid näitasid, et ootuseaeg hakkab otsa saama. Nii oligi, ühel pühapäevasel päeval, 14 aastat tagasi, sündis meie pesamuna. Suvi aga kestis edasi, ka siis kui haiglast koju sain oli ikka sama soe ja nii kuni pea poole septembrini. Sain uhkelt ringi kärutada ja olla taas noor ema. Vot sellised mälestused on suvest 2002. Nüüd ongi minu ajaarvamine enne pesamuna ja pärast pesamuna. Pesamuna sünniga kaugenes meilt tühja pesa faas ja iga päev temaga on olnud puhas rõõm. Mõnikord olen mõelnud, et mida ma siis oleksin teinud, kui teda poleks tulnud. Ilmselt oleks ikka midagi teinud, aga praegusel juhul ei kujuta ettegi.
Ka kõik mustsõstra tordid ja koogid jääksid küpsetamata, sest juuli-augusti sünnipäevalapsi meil rohkem ei ole. Selle aasta tort sai selline:
 |
| Kuna on mustasõstra ja põldmarja aeg, siis tort nendega on traditsioon. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar