Ilma valedeta kõrvits ja hands free toit

Õhtud oleks palju mõnusamad, kui süüa tegema ei peaks. Aga kaks näljast kahejalgset, pluss veel kaks näljast neljajalgset ootavad. Neist kaks esimest küsivad konkreetselt: mis täna süüa on.  Üks neljajalgne tuletab end auh-iga meelde veranda akna all ja teine neljajalgne läheb hulluks kui kilekoti krõbinat kuuleb, sest sellest krõbinast võib loota kala. Tavaliselt krõbiseb siiski mingi muu kott ning kräunuja peab pettuma, kuid ootel on temagi.

Parim söök minu jaoks on hands free toit, mis jätab aega samal ajal millegi muuga tegeleda. Selline on näiteks makaronivorm: valan klaasvormi paki makarone, mille hulka segan ühe külmutatud köögiviljapaki (hernes+porgand+brokoli), singitükid ja et makaronid ikka pehmeks ka saaksid, valan selle krempli üle piimaga, millesse oli lisatud ka kaks muna. See vorm maitses meile kõigile v.a kräunuv neljajalgne.

Kuna käsil on projekt: sügavkülm tühjemaks, siis eile õhtul valisin sealt kokkamiseks kanatükid, külmutatud kõrvitsa ja tomati tükid. [Minu praktiline meel käseb mul sügavkülma panna ka tomateid (viilutatud) ja kõrvitsat (tükeldatud)]. Kartulid ja küüslauk on endal samuti olemas, nii et valmis ca 2,00 maksev toit. Kartulitest sai kartulipuder. Kui esilagu mõtlesin, et panen kõrvitsa ka kartulipudrusse, siis lõpuks läks kõrvits siiski kastmesse, sest kartsin, et kõrvits muudab äkki kartulipudru kahejalgsete sööjate jaoks liiga magusaks. Kastme tarvis panin pannile tükeldatu kanatükid, kõrvitsa (mõlemaid umbes võrdselt), lisasin ohtralt küüslauku ning kõige lõpuks hautasin külmutatud tomatiga (nr 2 topsitäis), kuni kõrvits muutus püreeks. Kuna kõrvits on meil mittemarineeritud kujul peaaegu soovimatu toiduaine, siis veidi kahtlesin, et kas meie kahejalgsed ikka söövad sellist lisandit kartulipudru kõrvale. Aga võta näpust, sõid küll ja tõepoolest maitses hea. Nii et võib teinekordki ausalt, ilma valetamata, kõrvitsat toiduks pakkuda. Neljajalgsetele küll ei pakkunud, sest küüslauk ei sobi neile.