Hooajad on alanud

Võib olla mõni saab ainult oma kodus, oma peenarde kallal nokitsemisega oldud ja seejuures ka rahul oldud, mina ei saa. Sellepärast osalesin Teeme ära talgutel. Mitte et mul endal kodus tööd vähe oleks. Nähtavaid töid ja väljamõeldavaid töid on igas kodus alati, igal aastaajal ja igal päeval, aga see ei ole see. Ikka tahaks nagu kusagile suuremasse pilti sobituda, keegi olla, kusagile kuuluda. Nii et tassisin rõõmsalt koos teiste omasugustega olmeprügi, pudeleid ja muud sodi kokku, mida kord südametunnistuseta kaaskondlased on lihtsalt kusagile vaikselt ära poetanud. Issanda loomaaed on kirjumast kirjum, midagi ei ole teha.

Üleüldiselt algas ka õuessööma hooaeg. Alguse sai see muidugi talgusupiga ning kodus jätkus grilliga, mille eest seisis hea meie vanim laps. Tema armastab katsetada uusi maitseid ja tuli neid koju testima. Liha on liha – arvan nende uute maitsete peale, midagi uudset mina ei tuvastanud. Tema oskas muidugi arvata rohkemat.

Õuessööma hooaeg kõlab muidugi ilusti. Eelmisel taolisel tegime me seda küll väga harva, sest õues söömine on ideepoolest mõnusam kui kogu see protsess. Õues on ju tegelikult tore süüa küll: värske õhk, sobiv katusealune, meeldiv miljöö. Aga need ettevalmistused, mis on kurnavad ja aeganõudvamad, rikuvad ilu ära. Tassi nagu kass poegi nõusid, potte ja panne. Nii et pole kindel, milliseks see tänavune hooaeg areneb.

Aga rattahooaeg on alanud igal juhul. Vaat mida head teevad ilusad ilmad – alustavad hooaegasid.