Kurdan ja kaevan
Küsin ise ja minult
küsitakse, kuidas läheb. Enamasti vastan tavaliselt, mis on üsna neutraalne
vastus. Mingis mõttes ei taha hõisata, et mul on kõik nii hästi ja samas ei ole
põhjust kurtmiseks, kuigi mingid kurtmise kohad on alati olemas. Aga
eestlane elab ju harju keskmiselt, ja vastus võiks ka olla ei kurda. Mis kõlab
selliselt, et kurta on parem kui hõisata.
Aga mina ei kurda, hoopis
kaevan. Sest mõte töötab ja on genereerinud uue lillepeenra, mille tarvis
vaja maad ette valmistada. Ja see kaevamise töö on tore. Raske ka ja natuke
tüütu samuti. Toredaim osa on leiud maa seest. Enamus neist küll klaasikillud
ja nõmedad paekivi tükid, kuid eile leidsin ka toredaid raudkive ja vana
uisuraua ning naelu. Kaeva või terve õue lillepeenardeks, et teada saada, mida
see meie õue maapõu sisaldab😉. Leitud asjade hulgas on tore purk, mis oli
täiesti terve, kopikas aastast 1940 ja terve hunnik hobuseraudasid, mis pidavat
õnne tähendama. Nii et rahapada on mul veel välja kaevamata, aga mine tea 😊
Tüütu on mättaid saputada ja neid ära vedada. Aga tasa ja targu, terve suvi veel ees
ja puhkus samuti ees. Kuigi hetkel on tunne, et seda suve on juba palju olnud.
Maad tuhnides tuhnid ka oma
mõtetes ja siis ei ole ime, kui ajaarvamine sassi läheb. Pole (ptüi-ptüi-ptüi)
kaua aega mõistuse vaheaega olnud. Hommikul tuli ära. Plaanisime teatritretti
ja piletid kõik kenasti ostetud, et siis reedel minna. Mõtlesin, et võtan õiged
piletid juba hakkama, sest oma suvise kultuurikava tarvis on mul ühed piletid
veel ostetud ja et kogemata valede piletitega teatrisse ei lähe, siis oli vaja
seda eksimust ennetada. Õiged piletid väljaotsitud, jäi pilk peale: 6. kuupäev,
vaatan kalendrisse, issand jumal, 6. on täna. Täna õhtul tuleb teatrisse minna, ei noh, mina saan minna küll, jõuan
meiki ja värki teha, aga I ja E? E ehk
saab, I on kahtlane, keda ma tema asemele kauplen, ehk P saab tulla?, sellised
mõtted tiirlesid peas. Otsustasin kohe asju ajama hakata, helistasin E-le. E
ütles, et temal on küll täna 4. kuupäev ja reede 6.😂 No vot, meil ju kalendri lehte
keegi ei keera, seega olemegi alles juunis ja siis tundub, et seda suve on
palju olnud. Nii et kurdan ikka ja see kurtmise koht on minu mälukene või
ajameelsus või mis… Igatahes oli
kergendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar