esmaspäev, 2. juuli 2018

Mõtlen, mis meeldib


Selle meemi võtsin juulikuu Eesti Naisest, kus mõtleb Anu Raud oma „lemmikute“ peale. Ma ei tea miks, kuid lihtsam on mõelda asjadele, mis ei meeldi. Kuigi enda arvates ma väga suur pessimist ei ole ja oma lastele olen osanud küll öelda, et ära keskendu sellele, mis ei meeldi, keskendu meeldivale. Küllap enamasti ajame kõik omi asju ning nii väga selle üle mõtiskle: kas meeldib või mitte. Kindlasti on asju, mida teen meelsamini. Mingist vanusest hakkab „peab“ aktiivsemalt tööle ja kui peab siis peab, tuleb ära teha, ka siis kui ei meeldi.
Aga täna, kui väljas on taas mitteametlik sügis, on tujutõstmiseks iseenda üle mõtlemine mõistlik tegevus.
Lemmik:
Mälestus lapsepõlvest: ema aitas mul kirjutada laulikut ja me laulsime koos „Mööda teed, mis on kividega kaetud, tulen ma, süda soe…“. Ema armastas väga laulda ja nii me leelotasime aeg ajalt, kuni mina sain puberteediks ja need leelotamised lõppesid selle tõttu.
Tegevus: meeldib oma kappe koristada, asju sorteerida, koduseid pisiasju sättida.
Sõnad: minu igaõhtune mantra ja head sõnad, mis muudavad kellegi olemise paremaks.
Inimese, inimeste omadused: avatud olek, märkamisvõime, tähelepanelikkus, hoolivus, lihtne loomulik olek.
Hetk päevas: õhtune teleriesine, istun oma tugitoolis ja kas loen, koon või heegeldan. Pole vahet mida neist kolmest, oluline et midagi oleks veel peale minu.
Argirituaal: silmapesu, olemine läheb klaarimaks ja päev võib alata.
Koht kodus: aiamajake.
Koht maailmas: mulle meeldis Norra, loodus on ilus nagu piltpostkaardil, inimesed loomulikud ning ka eestlane ei tunne end väga omast kestast väljas.
Viis end rahustada: suvel aias nokitseda, lilli istutada, kasta; talvel koristada kappe - ehk teisisõnu, midagi teha mis hajutab mõtteid.
Viis end liigutada: minu kõnniringid, aga ma ei harrasta neid regulaarselt; seega lähevad arvesse kodused tööd.
Raamat: raamatuid on palju, mis mulle on kustumatu mulje jätnud. Bernhard Schlink „Ettelugeja“ meenub esmalt.
Film: kinno satun harva ja sellist ühte, mis erilise elamuse jättis, ei mäletagi. Meeldis „Seltsimees laps“, ikka ja jälle võiks vaadata „Siin me oleme“ ja hiljuti juhuslikult vaatasin hilisõhtuse filmi „Isad ja tütred“, mis mulle ka väga meeldis.
Kunstnik: olen suht kunstikauge. Mulle meeldivad oma lapse joonistused. Kuid hiljaaegu olid päevakorras Michel Sittowi väga realistlikud maalid, need on küll võrratud.
Lõhn: hommikukohv, aga ka heina niitmise, pärnaõite, piibelehtede lõhn.
Kingitus, mis ma olen saanud: emadepäevaks minu laste tehtud üllatuskingitus: iga laps oli end oma kodus pildistanud, käes tekst, mis oli üks osa soovist, ja üks neist pani kokku toreda foto.
Kompliment, mis mulle on tehtud: sinult vähemat ei saa oodatagi.
Unistus: minu unistused on enamasti väikesed ja sellepärast unistan sellest, et ma julgeksin unistada suuremalt 😊

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar