Mõtlen, mis meeldib
Selle meemi võtsin juulikuu
Eesti Naisest, kus mõtleb Anu Raud oma „lemmikute“ peale. Ma ei tea miks, kuid
lihtsam on mõelda asjadele, mis ei meeldi. Kuigi enda arvates ma väga suur
pessimist ei ole ja oma lastele olen osanud küll öelda, et ära keskendu
sellele, mis ei meeldi, keskendu meeldivale. Küllap enamasti ajame kõik omi
asju ning nii väga selle üle mõtiskle: kas meeldib või mitte. Kindlasti on
asju, mida teen meelsamini. Mingist vanusest hakkab „peab“ aktiivsemalt tööle
ja kui peab siis peab, tuleb ära teha, ka siis kui ei meeldi.
Aga täna, kui väljas on taas
mitteametlik sügis, on tujutõstmiseks iseenda üle mõtlemine mõistlik tegevus.
Lemmik:
Mälestus lapsepõlvest: ema
aitas mul kirjutada laulikut ja me laulsime koos „Mööda teed, mis on kividega
kaetud, tulen ma, süda soe…“. Ema armastas väga laulda ja nii me leelotasime
aeg ajalt, kuni mina sain puberteediks ja need leelotamised lõppesid selle
tõttu.
Tegevus: meeldib oma kappe
koristada, asju sorteerida, koduseid pisiasju sättida.
Sõnad: minu igaõhtune mantra
ja head sõnad, mis muudavad kellegi olemise paremaks.
Inimese, inimeste omadused:
avatud olek, märkamisvõime, tähelepanelikkus, hoolivus, lihtne loomulik olek.
Hetk päevas: õhtune
teleriesine, istun oma tugitoolis ja kas loen, koon või heegeldan. Pole vahet
mida neist kolmest, oluline et midagi oleks veel peale minu.
Argirituaal: silmapesu,
olemine läheb klaarimaks ja päev võib alata.
Koht kodus: aiamajake.
Koht maailmas: mulle meeldis
Norra, loodus on ilus nagu piltpostkaardil, inimesed loomulikud ning ka
eestlane ei tunne end väga omast kestast väljas.
Viis end rahustada: suvel
aias nokitseda, lilli istutada, kasta; talvel koristada kappe - ehk teisisõnu,
midagi teha mis hajutab mõtteid.
Viis end liigutada: minu
kõnniringid, aga ma ei harrasta neid regulaarselt; seega lähevad arvesse
kodused tööd.
Raamat: raamatuid on palju,
mis mulle on kustumatu mulje jätnud. Bernhard Schlink „Ettelugeja“ meenub
esmalt.
Film: kinno satun harva ja
sellist ühte, mis erilise elamuse jättis, ei mäletagi. Meeldis „Seltsimees laps“,
ikka ja jälle võiks vaadata „Siin me oleme“ ja hiljuti juhuslikult vaatasin
hilisõhtuse filmi „Isad ja tütred“, mis mulle ka väga meeldis.
Kunstnik: olen suht
kunstikauge. Mulle meeldivad oma lapse joonistused. Kuid hiljaaegu olid
päevakorras Michel Sittowi väga realistlikud maalid, need on küll võrratud.
Lõhn: hommikukohv, aga ka
heina niitmise, pärnaõite, piibelehtede lõhn.
Kingitus, mis ma olen saanud:
emadepäevaks minu laste tehtud üllatuskingitus: iga laps oli end oma kodus
pildistanud, käes tekst, mis oli üks osa soovist, ja üks neist pani kokku
toreda foto.
Kompliment, mis mulle on
tehtud: sinult vähemat ei saa oodatagi.
Unistus: minu unistused on enamasti
väikesed ja sellepärast unistan sellest, et ma julgeksin unistada suuremalt 😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar