Nõukogude nelgid, sinised roosid ja suured lapid

Kahandasin kodust kangariiulit ja õmblesin uue voodipesu. Lapitöö tegijad rõõmustaksid kindlast sellise kangahunniku üle, nagu minu riiulil on. Minuga on nii ja naa. Ühest küljest ütleb minu kokkuhoidlik mina: tore on, kui varu on - voodipesu raha jääb alles, sest ainuke kulu on niidi ja elektrikulu. Teisest küljest on poes müügil niipalju ilusat voodipesu ja hing ihkaks mõnikord midagi ilusat ka. Mina oma tugeva värvigammaga kangaid, millest igat ühte on mingi jupp, kokku sobitada midagi eriliselt ilusat aga ei saa (oska), selleks on nad kõik liiga eripalgelised. Lapitööd saaks teha kindlasti, aga selline töö tuleks vast kõne alla siis, kui olen kord pensionär :P. Praegu vuristan kokku aga suuri lappe, nii paan korraga. Sobitasin siis ühte ja teist ning lõpuks said kokku nõukogude nelgid, sinised roosid ja tagasihoidlik sigri-migri. Nelgid on millegipärast minu silmis nõukogudeaegne sümboolika ja küllap on see kangaski nõukogude ajast pärit. Iseenesest nelk mulle meeldib. Ta on ilusa õie, hea lõhnaga, vastupidav lill, mis sümboliseerib minu arvates ka tugevat tahet, visadust ja vastupidavust.  Seda kõike läheb meil sellisel külmal ajal vaja ikka kordades palju.