Auguga kivi

Ühel hommikul linnapoole vurades tõdesid Sky plussi mehed, et põhikooli aeg on lastele ja emadele raske aeg. Jutt jätkus isade ümber, et kas siis isadele ei olegi. On sellega kuidas on, aga emad reageerivad kindlalt kõigele suuremalt kui isad, vähemalt väikeste poiste olemise suhtes. Emad satuvad ka suuremasse vasikavaimustusse oma lapse tegemiste ja leidude suhtes. Mina olen märganud, et poisil on silma põnevatele pisiasjadele ja eks ta on juba väikesest peale vedanud koju loodusest sellist nodi, mida ma isegi tassin, näiteks kive. Mõnikord olid tal taskud põlvini kivide raskuse all.

Minuga on ka nii, et kui on ikka põnev kivi, siis selle ma koju tassin. Näiteks Riiga sõidul võib läbi puudesalu vilksatavast pikast mererannast leida ilusaid lapikuid kive. Kaugemad kivid on meie kodus ookeani äärest. Kõige toredam kivi on aga poisi toodud, selline tore auguga, nagu loodud pliiatsit hoidma. Kivi ise oli täiesti tavaline valge kivi (ka kividel on liigid, millest ma muidugi midagi ei tea). Leidsin ühed akryl värvid ja pintseldasin kivi üle. Kui ma midagi üldse joonistama hakkan, siis alati kangastub mul silme-ees selline lille motiiv. Kujutlusvõimel lihtsalt ei ole rohkem võimeid vist :D Laste lapsepõlvest on alles üksjagu väikeseid vidinaid, nende hulgast valitud känguru sai liimitud moment krystal liimiga peale. See on nagu sümboolne ootaja, ootame õhinaga sõnumeid kängurutemaalt.