Väike mõte

Kui seni oli õues aknast vaadates ilus piltpostkaart, siis  on täna ilus animatsiooniga piltpostkaart. Laugjalt langevad suured helbed. Nii et nüüd on õige talv alanud. -27 on asendunud -7, s.o peaaegu soe juba. Võib olla tuleb täna algust teha lumerookimisega, seni on see töö veel oodanud ja raamatulugemiseks on rohkem aega jäänud.

Lugesin Lootuse õunakooki, autor Fitzgerald, mis on vast mõeldud küll noortele, aga kes see hinges noorust kannab, see võib lugeda ka noortekaid ;). Igatahes kiusamise, kaaslastega manipuleerimise teema puudutas mind väga. Hakkasin siin mõtlema, kas tõrjumine, manipuleerimine, ära kasutamine puudutab vaid ainult lapsi ja noori. Vist mitte, täiskasvanute maailmas muudab ainult tõrjumine oma palge teiseks. Ilmselt kaaslast otse enam lükkama, tõukama ei minda, aga mingil moel on see olemas ka töö- ja muudes kollektiivides, näiteks mõni naerualune, keda on ikka jälle põhjust tagarääkida, ka siis kui põhjust ei olegi.  Imelik see inimese loomus.

Minu nägemuse järgi on kolme liiki inimesi: karismaatilised, keda on väike hulk, lipitsejad, kes on enamuses ja ponnistajad, kes on jälle vähemuses. On inimesed, kellele on jumalast antud selline karisma, et nad on tähelepanuväärsed, nad meeldivad kõigile, nende ideed lähevad kõigile korda, neid järgitakse ja neid võetakse ikoonina. Samas on teine liik, kes ponnistab ja tahab ka olla keegigi, tema ideed naerdakse seljataga välja, teda peetakse lihtsalt napakaks, kuigi võivad tema ideed olla isegi lennukamad ja avaramate väljavaadetega kui selle karismaatilise isiku omad, kuid tal puudub sisemine sära ja seda sära ei olegi võimalik kusagilt juurde tekitada. Siis on ilmselgelt olemas ka kolmas liik inimesi, n.ö lipitsejad, kes tahavad väga olla selle karismaatilise isiku moodi, järgida tema ideid ja saada nii tunnustust just selle karismaatilise isiku poolt, mis mõjub vast palsamina nende hingele. Selle vaese ponnistaja ideid ei ole in järgida, sest ta ei ole ju isiksusena ka  in. Samas kuulub ka see seljataga naermine, maha tegemine tõrjumise ja kiusamise hulka.

Sellistele mõtetele viis mind viimane lugemine. Keerulised need inimsuhted. Kes ma ise olen? Ei teagi. Võib-olla ikkagi see üks paljude hulgast ehk n.ö lipitseja. Mul on mõttes kaks inimest, ja ma hoiaks ikka selle esimese poole.