Nipsasjakesed

Kui jaanuar oli (tundus) üsna pikk kuu, siis veebruar lendas küll imeliselt kiiresti. Nüüd on väljas märts ja linnud laulavad ka juba kevadisemat laulu. Isegi päikesest on võimalus osa saada pärast tööd. Päike toob ka nähtavale kõik toas olevad tolmurullid, koerakarvad ja muu jama. Nii et kui ma ei taha, et see kõik mulle närvidele käiks, tuleb sagedamini koristada. Eks ongi aeg talveunest ärgata. Neli pimedat kuud on lasknud piisavalt uneleda ka. Minuga oli juba kauges lapseeas nii, et kui koristamise tuhin peale tuli, siis koristasin ikka väga põhjalikult, sättisin asju ja jäin mõnikord mingit asja ka liiga kauaks vaatama. Sageli kulus ühe toa koristamisele terve päev. Ega see komme pole tänagi kadunud, mõnikord võtan ikka asja põhjalikult ette, sätin asju ümber ja püüan elamist muuta uue mõtte järgi huvitavamaks. Kusjuures mööblit tõstaks ka mõnikord ümber, aga ei ole kusagile tõsta. Nii pean opereerima nipsasjakestega. Ikka teine tuba, kui needki ümberpaigutatud on.

Kaks poolakat, mõlemad pärit Krakowist

Kaks Norra trolli on võtnud oma valvealla Indoneesiast pärit rahakassa

Kompositsioon "Minu kodu o n minu kindlus"