Ikka töö ja vile koos

Jõuluvana töökoda töötab meil täies hoos. Kuna mulle tuli peale karbivaimustus, siis vihun karpe teha. Nii juba mitu õhtut järjest. Üks õhtu kulus küll vahepealt piparkookidele. Olen avastanud endas väikese nikerdamise vaimu. Kui tavaliselt ma piparkookide kaunistamisega ei ole viitsinud jännata, siis seekord sai viimane kui üks endale sigri-migri ka peale.  

Vaimustumised  käivadki peal hooti. Olin kogu aeg mõelnud, kuidas neid käsitöökarpe tehakse. Nüüd kui nipid on kätte näidatud, siis tuleb neid nii palju vorpida, et meelest ära ei lähe. Mehe panin ka rakkesse, tema on noa-peal, lõikub juppe ette ja õpetab niisama ka. Kusjuures on tema nõu väga asjalik. Üldse tundub mulle, et selline detailide sobitamine, nurkade parajaks lõikumine, on mehelikule mõtlemisele või vähemalt matemaatilise mõtlemisega inimesele omasem. Mina olen matemaatikast ikka väga kaugel. Aga üldiselt olen rahul oma toodanguga. Kusjuures omad nipid tulevad juurde ka tegemise käigus. 

Kaunistamiseks läksid käiku üksikud kõrvarõngad, vana kella seierid, natuke motiive pitsist, nööpe, pärleid ja mingi vana pluusi pärlikaunistused. Igatahes ise olen nii  õhinas, et muudkui imetlen ja imetlen ning ei jõua ära imetleda :D