Raske harjuda

Viimasel ajal on palju käimisi. Keegi küll, peale oma sisemise sunni, ei sunni mind tagant, aga sellegipoolest võtab mõnikord ohkama – kodus üldse ei ole aega enam olla. Küllap vast nii on, et ühtepidi tahad olla tegus ja teistpidi tahad kodurahu ka nautida. Samas kui ühte liiga palju saab, siis teise puudus või vähesus hakkab häirima.

Igatahes oli jälle asjaajamisi ja muuhulgas siis ostsin ka jõulukingitusi, kambajõmmiks ikka oma pesamuna. Kuna päkapiku ja jõuluvana jutte enam varjata pole vaja, siis arutasin temaga, et mida ühele või teisele osta ja mõned ostud said tehtudki. Kusjuures ostmata jätsin soovitud Elsa, sest 30 euri ühekordse rõõmu eest leidsin olevat liiga palju. Poiss ise oli aga nagu takkus kana oma soovidega. Neid on nii palju, et ta ise ka ei suuda otsustada, mida kõige rohkem tahaks. No mänguri hiir ja mänguri klaviatuur ja pulsikell – no kuidas sa valiku teed. Kuna mina ei tea neist mänguriasjadest midagi, siis vedas ta mind Euronicu poodi asjadega tutvuma. Nähtud hinnad muidugi välistasid jõuluvana lahkuse.  Eks ma seda ikka kordasin siin poes ja seal poes, et see on kallis ja too on kallis. Poiss ütles mulle lõpuks, et harju juba ära, asjad ongi kallid :D No mis sa ikka kostad. Sellega, et palk on väike, olen ammu harjunud, teistpidi on raskem harjuda.