Pimedal ajal oleme enamasti kõik kodusemad. Ei kisu eriti kusagile minema. Ka autosõit ei ahvatle. Pimedas on taju kuidagi teine ja kui ilmastikuolud kehvemapoolsed, siis ongi kõige mõnusam istuda kodus. Isegi meie kiisuke arvab nii. Käib küll igal hommikul ja mõned korrad ka päeva jooksul kontrollimas, et äkki on suvi tagasi tulnud, kuid uksevahelt väljapiiludes tõdeb alati, et ei ole veel ja keerab otsa ringi ning põõnutab edasi. Kutsikal muidugi sellist mugavat elu pole. Tema on ju valvuriks võetud ja peab õppima ülesannete kõrgusel olema. Seega on tema koht õues. Ja õnneks pole tal selle vastu midagi, et üleöö ei ole soojaks läinud, pigem on ta pääsenud kuuma eest. Ööseks ikka lubame ta tuppa, sest mina ei saa aru, mis mõte oleks koerapidamisel, kui ma koera ei näegi. Kui koer oleks õues, siis praegusel aastaajal näeks tema pidamine välja nii: tööle minnes riidleks koeraga - mis sa kalpsad (ilmselgelt oleks tal minu nägemisest hea meel) - ja tagasi tulles riidleks samuti – mis sa kalpsad – ja läheks tuppa ära, sest ühel juhul on hommikul kiire tööle jõudmisega ja teisel juhul kiire koduste toimetustega. Nii olekski koer peale pika päeva veel ka terve pimeda õhtu ja öö üksinda. Minu süda seda paraku ei luba ja nii on igal õhtul üks suur käppade pesemine, ikka nii et üks käpake ja teine käpake, ning tegelikult on ta juba treenitud selles suhtes ja laseb seda kõike rahulikult teha. Peale käpapesu järgneb veel harjamine ja siis võib minna kassi tüütama ja oma mänguasjakorvi revideerima. Mõnikord mõtlen küll, et miks pagana pärast peab endale ise nii palju tööd kaela võtma, sest ilmselgelt oleks tööd oluliselt vähem, kui meil ei oleks koera. Aga siis kui seda pehmet-pehmet mõmmit kallistan ja ta tänutundlikult limpsab keelega, siis ei tundu see töö ja vaev enam mõttetu. „Oh sa nunnu“, seda kuuleb ta küll igal õhtul minu suust. Ega polegi kellelegi teisele seda öelda, mehel saaks sellest nunnutamisest varsti villand ja laps on ka nunnutamise east väljas, kuigi mõned korrad ta ikka kannatab veel välja.
Suudlus läbi määrdund klaasi ehk kutsikas ootab tuppa pääsemist. Akna pesul on väga väike mõte :) |
Ohh, kui nunnu koer! Sellist nunnutaks küll söögi alla ja söögi peale.
VastaKustuta