Kui tean, et meri on mõne kilomeetri raadiuses, siis tuleb ikka suund sinna poole keerata ja tiir ära käia. Ta kohe kutsub meeldivalt meelitavalt – tule, tule ja vaata korraks silmapiiri taha. Sain sellise kutsungi ka viimasel kodukandi külastusel, aga ometi jäi siis meri nägemata. Olin isegi ettevalmistanud piknikukorvi ja häälestanud end mõnusale olemisele. Paraku aga tee mida olin kordi autoga läbinud ja veel rohkem jalgrattaga vändanud, osutus läbipääsematuks. Keegi oli lihtsalt tõkkepuu ette pannud, minu arvates pugedes looduskaitseala sildi taha. Tegelikult ei taha vast suvilaomanikud, et keegigi nende rahu häiriks. Sõna otseses mõttes „keegigi“, sest mingit suurt voorimist sinna randa pole kunagi olnudki. Rand ise on paras lahesopp, mudane ja kinnikasvamise äärel. Jah muidugi tuleb tõdeda, et ka need üksikud käijad suudavad endast parajal määral prügi maha jätta, kuid see „määr“ on olnud ilmselt nii suur, et oli vaja radikaalsemaid meetmeid rakendada. Igatahes, meie lootused üks väike piknik meretaustal maha pidada, jäi olemata. Leppisime siis kadakaväluga. Vähemalt see eravaldus ei olnud veel sildistatud.
 |
| See foto on pärit Fb-st ja kordades kurjem, kui see tegelik silt oli :D |
 |
| Selliseid kontraste ei saanud pildistamata jätta |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar