Millele meil raha kulub

Olen sellel talvel kõige rohkem ostnud apelsine ja ujumisprille. Millegipärast ei ole ma aastaid apelsine ostnud. Pigem on koju veetud mandariine ja üldse ei ole poes käies meelde tulnud, et apelsinid on ka aromaatsed ja head. Apelsinidega seoses meenuvad lapsepõlveaegsed sõidud pealinna (vist tsirkusesse ja kinno), kust ikka sai vähemalt kilo seda haruldast kraami koju kaasa osta. Maroko apelsine. Muidugi isutas esimesel võimalusel sööma ja nii ma bussis selle esimese koorisin ja seda lutsutama hakkasin. Just nimelt lutsutama, sest koju teistele oli ka vaja viia ja ma tahtsin, et see hea maitse ja lõhn kestaks kauem.

Nüüd on aga teised ajad ja teised mõtted. Apelsinide heast maitsest enam puudust ei tunne, puudus on aga alalõpmata ujumisprillidest. Nimelt meie pojuke on spetsialiseerunud kaotamisele. Tema kaotab meil ujumisprille. Viimastest oli rõõmu ühe ujumistrenni jagu. Olid teised ilusad, peegelklaasidega ja puha. Nii et viimasel ajal ostan apelsine ka harvem kui ujumisprille. Poes paraku unustamiskindlaid prille ei müüda. Läheks tarvis. Aga õnneks olid need vaid prillid, laps on alles. Ja tegelikult ju ise ka õnnetu.

P.S Tänaseks on prillid käes. Alati ei ole nii, et mis ripakil see ära. Kusjuures valikut (ujumisprille) oli olnud.